Veel enne filosoofilisi postulaate ehk mis on mis? Väike ekskurss dieedimaailma.

Nii nagu šampanjadieeti kui uut elufilosoofiat sissejuhatavas loos kirjutasin, siis panin enese jaoks paika mõned postulaadid[i], mida mööda sellel toredal ja usutavasti vägagi lustlikul ning avastusterohkel teel pealkirjaga ŠAMPANJADIEET KUI UUS (ELU)FILOSOOFIA sammuma hakata. Ma ei rõhutaks siinkohal niivõrd sõna uus, sest põhiolemuses on see niinimetatud dieet olnud minu enese laual ja ka menüüs juba pikemat aega. Aga mitte kunagi nii mõtestatuna ega ammugi kirja panduna. Sel korral aga nii seda kui teist, lisaks loodetavasti tore jagamine eeskätt heade sõpradega, aga ka kõigi nendega, keda teema lihtsalt kõnetada võiks. Ja mitte tõsiteaduslikult või lausa akadeemiliselt, kuigi sekka juhtub kindlasti ka uusi teadmisi ja innustavaid mõtteid, vaid läbi rõõmu ja väikese huumoriprisma, mis teevad maailma juba iseeneset mõnusamaks paigaks, kus ringi sibada.

Nii nagu igal veinil, sealhulgas šampanjal, on oma struktuur, millele kõik muu toetub, peab selline tugipuu olema ka ühel tublil elufilosoofial ehk ellusuhtumisel. Šampanjadieedi telje aitas mul sõnastada Champagne Taittinger’i noor imekaunis president Vitalie Taittinger, kellele kuuluvad sõnad: „Champagne is a wine of happiness“[ii] ehk šampanja on õnnelikkuse vein. Sõna happyness võib vabalt tõlkida nii õnnelikuse kui ka rahuloluna. Ja see, head sõbrad, defineeribki nüüd ja edaspidi kogu meie toredat šampanjadieeti kui (elu)filosoofiat. Aitäh, Vitalie!

Kui mõtelda pisut, mis defineerib šampanjat ennast, siis on see ennekõike rõõm. Sulgege silmad ja kujutage ette üht õige toredat pudelit šampanjat. Oodake sekundit 3 kuni 5. Nautige vaatepilti. Ja nüüd öelge, millised sõnad popsatasid seda kaunist kujutluspilti oma vaimusilmas nähes ja nautides esimesena pähe? Ootusärevus, rõõm, pidu, sündmus, elujanu, armastus, õnn ja nii edasi. Võib olla ka, et alkohol, kuid kindlasti mitte esimeses järjekorras. Ja kui üldse, siis pigem selliste toredate sõnade embuses nagu joovastus, joobumine, kuid mitte joomine selle sõna matslikus või ütleme labases tähenduses. Pigem kui joobumus armastusest ja õnnest ja heaolutundest.

Šampanja, see on minu enese jaoks ajalugu ja kultuur, traditsioonid, tohutu pühendumus, kannatlikkus ja töö, meelelaad, mis on programmeeritud saavutama parimat. Vilumus ja innovatsioon. Jäärapäisus ja paindlikkus. KIRG. Aga kindlasti ka illusioon. Unelm, mille saavutamiseks võetakse kokku kõik eelnev ning püütakse olla täna veelgi parem kui eile ning mõeldakse, just nagu aednik istutades puud, ka järeltulevatele põlvedele. Mõelge korraks kasvõi täna mitmekümneks aastaks merepõhja tahtlikult uputatud šampnjapudelitele, mida selle meister ei pruugi nende taas maapinnale tõstmisel ja avamisel üldse maitsta saadagi, sest tema maine teekond võib selleks hetkeks olla läbi. Ometi on ta loonud midagi mõeldes ka pikemale tulevikule, midagi, mille ta pärandab oma järglastele avastada ja hinnata, millest ka õppida ja õpitu omakorda edasi pärandada. Ja see on ainult üks lihtsalt aplausi väärt näide.

Või võtame pisut käegakatsutavama lähenemise. Ainuüksi korgi eemaldamise heli pudelilt annab märku, et juhtuma hakkab midagi toredat. Väike visin, õrn suitsupilv pudelisuul ning kihin-kahin, nii pudelis sees kui kõigi seas, kes ootavad jumaliku neste oma kaunisse pokaali jõudmist, ennustavad üldjuhul pidulikkust. On, mida tähistada. Sünnipäeva, leeripäeva, pulmapäeva. Ma ei tea, kas šampanja on maailma loonud inimesed või jumal. Kui viimane, pidi ta küll olema ütlemata heas tujus ning ilmselt selle tuules on sündinud ka maailma toradaim, rõõmsaim, pidulikeim jook.

Miks ma kasutan šampanjadieedist kõneledes sulge, asetades filosoofiast rääkides sõna „elu“ selle ette, kuid siiski sulgudesse? Mulle lihtsalt tundub, et sõna elufilsoofia on midagi nii suurt ja mõõtmatut nagu rändrahn tavalise toreda matsaka maakivi kõrval, et tekitab veidike liigset pinget. Pealegi annab sulgude kasutamine võimaluse mõtestada see filosoofia  igaühel, seejuures minul enesel, täpselt nii suureks, nagu meeldib. Olgu see siis elufilosoofia või selle väikene osa.

Ent kui mõtelda selle filosoofia teise poole ehk dieedi peale, siis selles ruttavas maailmas, tõsi, täna küll käsipidur mõnelegi tuuseldamisele peale tõmmatud, me vaevalt et üldse teame, kust või milleks selline asi maailma loodud on. Haarme aeg-ajalt lihtsalt mingist dieedist kui õlekõrrest, et saada end paremasse vormi. Eriti kevaditi, nagu praegu. Eriti tore, kui dieedi autor või "maaletooja" lubab maksimaalseid tulemusi minimaalse ajaga. Ja oleme ausad, mõned neist annavadki tulemusi, juhul kui oleme ise tublid ja visad, teised aga kaovad kui kevadine lumi uute huvitavate dieetide tulles ja tuules ning võtame aga ette järgmise. 

Mäletan, et me vanematekodus algas naisperel dieet igal esmaspäeval. No kestis päeva või paar. Mäletan ka, et hommikusöök pidi olema söödud, korralik lõuna ka, aga peale kella kuut õhtul ei tohtinud, vähemasti dieediperioodil, enam süüa. No siis olid veel keefiri- ja petipäevad, mille võtsin endaga kaasa ka oma iseseisvasse ellu. Samuti täielikud paastupäevad, kord nädalas, kui mitte midagi ei söö. Olen teinud veregrupidieeti, Simeonsi ja mingeid enda väljamõeldud versioone, endal tõsine nägu peas. Loobunud peaaegu lihast, välja arvatud kala ja kana, aga ka maks ja neerud. Aastatega on kujunenud ja üldiselt on toiduaineid, mida ma lihtsalt ei söö ning õnneks on need just sellised paksuks-tegevad katogooriasse kuuluvad. Samas libistan suurima rõõmuga suhu kvaliteetseid kartulikrõpse, kui nende saatjaks on šampanja. Milline kooslus! Loomulikult üdini kaloririkas foie gras. Paturegitrit võiks vabalt jätakta. Parem tunnistan kohe, et mul ei ole olnud läbivat teadlikku suhtumist sellesse, mida see dieeditamine õigupoolest endast kujutab või mida teeb. Sestap, veel enne, kui läheme edasi, üks väikene ekskurss dieetide maailma. Ja usun, et on huvitav lugemine teistelegi.

Sõna dieet selgitab eesti õigekeelsussõnastik kui ravitoitumist. Lisab ka täiendavad selgitused nagu arst määras haigele dieedi, haige peab dieeti, on dieedil. Annab ka laiendid näljadieet, aga ka dieettoit ja dieettoitlustus[iii]. No viimane kõlab nagu tööstusharu, mida see suures pildis juba päris ammu ka on. Arstid selgitavad, et dieet on laiemas tähenduses toitumisviis üldse, kitsamas mõttes aga ravitoitumine, mille eesmärgiks mingi haiguse ravimine, kontrolli alla hoidamine või ennetamine. Dieetravi kasutatakse mao- ja soolepõletike, krooniliste maksahaiguste, suhkrudiabeedi ja muude haiguste korral. Kõige tuntumad on aga kõhnumis- ehk saledusdieedid, niinimetatud saleduskuurid, mida järgitakse liigse keharasva vähendamiseks toiduenergia ajutise piiramise abil. Sellise dieedi lõppsiht on kehkaalu langetamine. [iv]

Inspiratsioon pokaalikesest šampanjast vanalt postkaardilt. Foto: Inernet.

Toitumisrežiime ja erilaadseid dieete on kasutatud meditsiinis väidetavalt alates 500 eKr.[v] Reastatud on ka 10 ajaloo kõige kummalisemat dieeti[vi]:

Flecheri dieet – ameeriklane Horace Fletcher hakkas 19. sajandi lõpus propageerima dieeti, mille järgi tuli iga suutäit mäluda vähemalt 32 korda või kuni see on muutunud vedelaks. Dieedi autor uskus, et see meetod aitab kaalust alla võtta ja haigusi vältida. Lisaks tegi see ta rikkaks.

Uinuva kaunitari dieet – kuulsaimaks fänniks Elvis Presley. Selle dieediga hoidutakse mõistlikest kaalulangetamismeetoditest nagu toidukoguste vähendamine ja treeningkordade kasvatamine, selle asemel soovitatakse end rahustitega maandada ja lihtsalt magada.

Lord Byroni dieet – inglise luuletaja püüdis iga hinna eest olla sale ning veetis enamuse oma elust dieeti pidades. Tema lemmiktoiduks olid kuivikud, soodavesi ja äädikaga maitsestatud kartulid.

Kapsasupi dieet – Roald Dahli tuntud raamatus „Willy Wonka ja šokolaaditehas“ toitus väljamõeldud perekond Bucket peamiselt vaid kapsasupist. 1950ndatest aastatest alates hakkasid erinevad toitumisnõustajad sellist toitumist tõepähe võttes populariseerima kui head kaalu vähendavat dieeti.

Mürkidest puhastav dieet – armastatud kuulsused nagu näiteks Beyoncé harrastavad mürkidest puhastavat dieeti, mis tähendab lühiajalist paastu, mil välditakse tahket toitu ja juuakse peaasjalikult vaid sidrunivett, millele lisatakse maitseks vahtrasiirupit ja cayenne’i pipart. Ainuke lühiajaline efekt, mis selle dieediga kaasneb, on kõhulahtisus enne magamininekut, on arvanud siiski asjatundjad.

Sigaretidieet – tänapäeval teame, et sigaretid on meie tervisele halvad, 20. sajandi esimeses pooles polnud see aga nii. Polnud sugugi tavatu, et sigarettide tootjad reklaamisid oma tooteid kui tervisetooteid. Mõned koguni väitsid, et nende sigaretid aitavad kaalu kaotada: „Süüta Lucky (toonane sigaretibränd) ja sa ei taha enam kunagi maiustusi, mis sind paksuks teevad“, kõlab reklaamtekst aastast 1929.

Tsitrusedieet – muutus populaarseks 1930ndatest. Põhiidee oli süüa rasva- ja valgurikkaid tooteid ning sinna kõrvale tsitruselisi. Arvati, et tsitruselistel on suurepärane võime põletada rasvasid ning kui süüa neid koos rasvarikka toiduga, on tulemuseks unelmate bikiinikeha.

Halleluuja-dieet. Nagu Jeesus? Tahad kaotada kaalu? Siis Halleluujadieet on just sulle, kõlas üleskutse. Süüa tuli selle dieedi järgijatel ainult seda, mida sõid Adam ja Eva Eedeni aias ehk peaasjalikult puu- ja juurvilju ning täisteratooteid. Seda, kas õunu süüa võis või mitte, pole muide täpselt teada.

Paelussidieet – mõned inimesed lähevad väga kaugele selleks, et saavutada ideaalset vormi, et aga paeluss oma kehasse saada, tuleb olla tõeliselt pühendunud. Teooria kohaselt peaks see parasiit sööma inimese eest ära kogu toidu mida see tarbib ning nii hoidud tänu oma uuele "lemmikloomale" kaalus juurdevõtmisest. Legendi järgi proovis seda ka ooperitäht Maria Callas, kes saavutas tänu paelussi allaneelamisele 1950ndatel imelise kaalukaotuse. 

Luigi Cornaro dieet – üks maailma esimesi hästi müünud toitumisraamatuid „The Art of Living Long“ autor veneetslane Luigi Cornaro alustas oma hilistes kolmekümnendates dieeti, millega piiras oma päevase toidukoguse 400 grammi peale (kuigi lubas endale igapäevaselt 500 grammi veini – see tundub juba pisutki tore, kas pole). Hiljem limiteeris ta oma päevase toidukoguse ühe munani. Imekspandavalt elas ta 98-aastaseks.

Nagu näha, ei ole kõhn olemine huvitanud üldse mitte ainult naisi nagu võiks eeldada, vaid pigem on mehed, olgu või nutikate ärimeestena, olnud tublid erinevate dieetide eestkõnelejad, aga ka nende järgijad. Enamik tänapäeval populaarseid kõhnumisdieete, mis huvitavad, oleme päris ausad, kõiki naisi palneedil Maa, pärineb USAst, kus ülekaalulisus on tõsine rahvuslik probleem. Probleeme täheldatakse ka üha noorematel inimestel, sealhulgas lastel, muuhulgas ka Eestis.

Mis on aga kõhnumisdieedi tegelik selgroog? Toiduga saadav energia peab katma põhiainevahetuse vajaduse – meestel 1 kcal, naistel 0,9 kcal kehakaalu 1 kg kohta tunnis – ning lisaks energiavajaduse, mille märrab päevase tegevuse ja töö iseloom.[vii] Ehk põhimõtteliselt see, kas istute kontoris ja teete vaid tibusamme, spordiklubis ei käi, või rassite teetöödel ega peagi täiendavalt hantlite ja jooksulindiga sebima. Kõhnumisdieedi ajal vähendatakse päevas söödavate süsivesikute ja toidurasva hulka, kuid saadav energiahulk ei tohi jääda väiksemaks, kui on vaja põhiainevahetuseks. Ebasoovitav on lihasmassi vähenemine, mistõttu iga saleduskuuri ajal tuleb palju liikuda ja olla kehaliselt aktiivne. Ainult sel juhul kulutatakse energia saamiseks depoodes olevat rasva. Tavaliselt aga ei saavutata saleduskuuriga kestvat soovitud kaalus püsimist ning uus dieediring algab taas. Seda siis, kui muudatusi ei tehta toitumisharjumustes üldisemalt.

Miks nii? Enamiku dieetide puhul piiratakse teatud perioodiks mingit üht toitaineterühma, näiteks soovitatakse madala süsivesikute oskaaluga, valgurikkaid või rasvarikkaid dieete. Maailma kuulsaim kahtlemata on kaalujälgijate (Weightwatchers) dieet. Teine tuntud salenemisdieet on Atkinsi dieet, mis seisneb täielikus loobumises süsivesikutest ning vaid valkude ja rasvade tarbimises. Seda dieeti tuntakse 1972. aastast, kui doktor Robert Atikins avaldas oma esimese dieediraamatu. Vähem populaarsed on need saleduskuurid, milles soovitatakse suurendada kehalist aktiivsust, ometi on see ekspertide hinnangul parim viis saleneda.[viii] Enda kogemusest pean esile tooma õige kombineeritud toitumise ja mõõduka aktiivsuse, abiks koorivad ning tselluliiti põletavad kehakreemid. Olgu viimased või selleks, et mitte unustada – olen naine ning mulle on kõik see tore lõhnav poputamine lubatud. Lisaks klassikaline ja kupumassaaž, saunatamine, õllega leiliviskamine ning kõige kosutuseks pokaalike jääksukruvaba šampanjat. Sest ennast peab premeerima, aga see paneb ka energiad kehas kenasti liikuma. 

Salenemiseks tarvitatakse ka käsimüügis olevaid preparaate ja toidulisandeid, mille toime on kas isupärssiv, diureetiline, lahtistav, ainevahetust kiirendav või termogeennne ehk soojusproduktsiooni suurendav. Kõik käsimüügipreparaadid on individuaalse toimega ja nendesse tuleb suhtuda siiski suure ettevaatusega. Samadel eesmärkidel kasutatavaid retseptiravimeid määrab arst ainult meditsiinilistel kaalutlustel.[ix] Aga see on juba see etapp, kuhu ükski šampnjadieedi sõber sattuda ei taha ega satu ka, kui oleme mõistlikud ja enesest lugupidavad.

Ilusa figuuri saamiseks on meie kohalik glamuuritar Anu Saagim soovitanud juba varem šampanjadieeti ehk „Näljuta-näljuta-näljuta, joo valget veini või šampanjat. Äärmisel juhul maksab süüa lõhet või kalamarja."[x] Saagimi kaunis välimuses ei ole kellelgi põhjust kahelda. Aga meie läheme oma lugudes sellest siiski kaugemale ning ei räägi õigupoolest edaspidi niivõrd dieedist, kui ellusuhtumisest, mille keskmes on pakkuda endale parimaid individuaalseid või ka grupiviisilisi, kui soovite kaasata sõpru, ja mina kindlasti soovin, lahendusi ja seda ennast piitsutamata, näljutamata ning midagi liiga ekstreemset ette võtmata. Hoopis pakkuda endale parimat toitu ja jooki, parimaid elamusi, naeru ja rõõmu, armastust, kunsti ja kultuuri ja mida kõike veel. 

Kuigi, hoiatan, räägime ka dieedist, ehk teeme siiski siin-seal väikeseid kõrvalepõikeid tervisliku toitumise, muuhulgas paastumise radadele, kuid sellised osad meie lugudes saavad olema rangelt vabatahtlikud. Nii nagu šampanjadieet kui elufilosoofia üleüldiselt. Pealegi võib sellesse kõigesse vabalt suhtuda kui tubli tugitoolisportlane või Winston Churchill, kes armastas sporti tingimusel, et seda teevad teised ja temale jääb nautimise rõõm. No ja ei saa siinkohal selle mehe kuulsaima tsitaadita, mida iga šampanjasõber teab lausa peast: "Magnum on hea suurus lõunasöögi kõrvale kahele, kui üks ei joo."

Siinkohal järgmiste lugedeni! Nendeni aga üks pokaalike või kaks, kasvõi selle pika jutu kosutuseks ning kauni pühapäevaõhtu tähistamiseks, šampanjat ja ikka rõõmsasti Santé!

---

[i] Postulaadiks nimetatakse loogikas alusväidet, formaalselt tõestamata, kuid aktsepteeritavat põhieeldust. Eesti Entsüklopeedia. Arvutivõrgus: entsyklopeedia.ee/postulaat (19.04.2020)

[ii] Vitalie Taittinger, The Finest Bubble on Instagram (thefinestbubble), Intsagram live, 17.04.2020

[iii] Dieet. Eesti õigekeelsussõnaraamat. Arvutivõrgus: http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=dieet- (19.04.2020)

[iv] Dieet. ABC Kliinik. Arvutivõrgus: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/dieet/id-231 (19.04.2020)

[v] Ketogeeniline dieet. Vikipeedia. Arvutivõrgus: https://et.wikipedia.org/wiki/Ketogeeniline_dieet (19.04.2020)

[vi] Rivo Veski, Kümme ajaloo kõige kummalisemat dieeti. Postimees, 10.01.2015. Põhineb Briti väljaande Telegraph ülevaatel. Arvutivõrgus: https://tervis.postimees.ee/3051041/kumme-ajaloo-koige-kummalisemat-dieeti (19.04.2020)

[vii] Ibid.

[viii] Ibid.

[ix] Ibid.

[x] Meisi Volt. Anu Saagim andis „Litside“ esitlusel moenõu: kui rinda ei ole, siis olgu selg pajas. Anne ja Stiil. Mood, 9.02.2018. Arvutivõrgus: https://lood.delfi.ee/annestiil/mood/anu-saagim-andis-litside-esitlusel-moenou-kui-rinda-ei-ole-siis-olgu-selg-paljas?id=81062159 (18.04.2020)