ESIMENE POSTULAAT: PARIM INVESTEERING ON INVESTEERIMINE ISEENDASSE
Käimas on korralik kriis ning aktsiaturgudel äge luuramine,
et õigel hetkel teha ostuotsus (jah, mitte müügiotsus, sest paanikas müük on
nõrga närvikava ja lühikese süütenööriga investorile, mille tulemuseks üldjuhul
lihtsalt oluliselt õhem rahakott; reservatsiooniga, et selgelt uppuvat laeva ei ole mõtet kujutada ette taas uljalt mast püsti pinnale tõusvana), siis iseendasse kui maailma kõige unikaalsemasse
ja siiraimat lugupidamist väärivasse brändi investeerimisega ei tasuks küll hetkegi
oodata. Seda enam, et teatud investeeringute puhul on nende tegemine täna ja
kohe erakordselt mõistlik. Nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt.
Pisut ajaloos tagasi vaadates tasub šampanjasõpradel, kellele on pühendatud see blogi ja kõik selle lood, tähele panna, et esimesed suured kaubalaadad ja -börsid tegutsesid Prantsusmaal just tänastel Champagne aladel, mis oli kunagi oluline kaubateede ristumiskoht. Kaubeldi peene ja kvaliteetse villaga, kauba juurde pakuti ka kohalikku veini, mis muutus üha populaarsemaks. Ajaloost teame aga sedagi, et iseendale hea-parema lubamine on prantslastele olnud oluline vaatamata valitsevale korrale või ajaloo pöördepuntktidele. Prantsuse daamid läbi ajaloo aga omamoodi ikoonideks nii enesetadlikkuse kui ka enese eest hoolitsemise ehk taibuka endasse investeerimise poolest.
Kui mõelda aga, millised on inimese esmased vajadused ehk millesse peaks esimeses järjekorras panustama, on see pikemalt mõtlemata võimalikult hea kvaliteediga toit ja jook, me kehade ja vaimu tublid kooshoidjad. Siinkohal peavad need, kes loodavad saada nüüd ja kohe hea šampanjadieedi retsepti - on ju tegemist šampanjadieedist kui uuest (elu)filosoofiast pajatava blogiga, pettuma, sest seda selles loos ei tule. Superdieeditajatele, kes me jutud üles leidnud, meenutuseks seegi, et dieedi puhul räägime tervendamisest ja enese tervena hoidmisest, mitte nälgimisest ja kilode kaotamisest imesaleda bikiinivormi nimel iga hinna eest. Enese heas vormis hoidmisele, seda nii füüsilises kui ka meelelaadi võtmes, aga keskendume küll ja sellesse erineval moel koos investeerima hakkamegi!
Pisut ajaloos tagasi vaadates tasub šampanjasõpradel, kellele on pühendatud see blogi ja kõik selle lood, tähele panna, et esimesed suured kaubalaadad ja -börsid tegutsesid Prantsusmaal just tänastel Champagne aladel, mis oli kunagi oluline kaubateede ristumiskoht. Kaubeldi peene ja kvaliteetse villaga, kauba juurde pakuti ka kohalikku veini, mis muutus üha populaarsemaks. Ajaloost teame aga sedagi, et iseendale hea-parema lubamine on prantslastele olnud oluline vaatamata valitsevale korrale või ajaloo pöördepuntktidele. Prantsuse daamid läbi ajaloo aga omamoodi ikoonideks nii enesetadlikkuse kui ka enese eest hoolitsemise ehk taibuka endasse investeerimise poolest.
 |
| Stock Market. Old times. Foto: Internet. |
Kui mõelda aga, millised on inimese esmased vajadused ehk millesse peaks esimeses järjekorras panustama, on see pikemalt mõtlemata võimalikult hea kvaliteediga toit ja jook, me kehade ja vaimu tublid kooshoidjad. Siinkohal peavad need, kes loodavad saada nüüd ja kohe hea šampanjadieedi retsepti - on ju tegemist šampanjadieedist kui uuest (elu)filosoofiast pajatava blogiga, pettuma, sest seda selles loos ei tule. Superdieeditajatele, kes me jutud üles leidnud, meenutuseks seegi, et dieedi puhul räägime tervendamisest ja enese tervena hoidmisest, mitte nälgimisest ja kilode kaotamisest imesaleda bikiinivormi nimel iga hinna eest. Enese heas vormis hoidmisele, seda nii füüsilises kui ka meelelaadi võtmes, aga keskendume küll ja sellesse erineval moel koos investeerima hakkamegi!
***
Naasnud Saaremaa Mullifestivalilt ning kuulnud päev-päeva
järel neist, kes kurja viirusega isiklikku võitlusesse pidid astuma, vaatasin
erilise hoolega üle oma toidusedeli. Ja tundsin tohutut heameelt, et olin juba
veebruari algul hakanud igal hommikul võtma peale sööki ühe pikatoimelise 1000mg’se C-vitamiini tableti. Vähim, mida üldse oma tervise eest hoolitsemisel
teha saab. Aga tõesti, hea seegi! Kusagilt hakkasid silma ja kõrva ka viited, et viirushaiguste ajal
ei ole hea oma immuunsüsteemi hunnikute viisi sissesöödavate vitamiinidega
muuta kasvuhooneks, kus iga viirus uksest sisse astudes saaks vastupidiselt
oodatule hoopis soodsad kasvutingimused ja mõnusa külviväetise. Tundub igati loogiline. Seda enam olin
õnnelik, et olin tervise turgutamist alustanud juba enam kui kuu aega enne
koroonakriisi ning jätkasin vaid tavapärast enesest hoolimise rutiini. Lisasin
karulaugu, mis tõi ka toredad külastused loodusesse. Pisut enam küüslauku ja sibulat. Ning uurisin tuttavatelt
meedikutelt, kas peaksin veel midagi ekstra tegema või mitte. Mis mind mõtlema
pani, oli teadasaamine, et tänaste otsuste, harjumuste ja elustiili mõju näeme
tegelikult mitte kohe, vaid heal juhul kolme kuu või isegi alles kuni 5 aasta
pärast. Mnjaa, see ei olnud päris see, mida soovisin teada saada, aga
jaanalinnu mängimine ei ole tugevate teema ning šampanjapartisani niiöelda
paljaste kätega ei võta. Tundsin, et on parim aeg vaadata mitte lihtsalt moe pärast, vaid teadlikult üle see, millisid panuseid oma tervise edendamisse teha. Sest ainuüksi sellest,
mida sööd ja jood, sõltub meie elukvaliteet (mitte elustiil), see tähendab
ennekõike üldine tervis, aga ka stressi tase, emotsioonid ja isegi mõtted. Pange korraks silmad kinni ning kujutlege oma lemmiktoitu. Olgu see enda tehtud või restoranis serveeritud. Lisage kujutluspildile pokaalike head veini, šampanjasõbrad aga sobiv vahuvein. Hingake sügavalt sisse-välja. Kuidas tundub? Ainuüksi mõttest hakkab hea ja meel läheb rõõmsaks. Suunurgad veavad ülespoole ning heaolumolekulid alustavad organismis hoogsat ringisiblimist. Ent kas saame sellest söögist-joogist, mida igapäevaselt tegelikult tarbime, kätte kõik vajaliku, et pidada vastu nii hästi kui näiteks sel aastal 94ndat sünnipäeva pidav maailma kõige kauem järjest valitsenud kuninganna Elisabeth II, muide suur šampanjasõber? Olemata ekspert, tundub mulle, et pigem mitte.
Mõtlesin headele tuttavatele, kellelt küsida lisanõu ning esimesena meenus psühholoogia- ja meditsiini taustaga ettevõtja Inga Läänemets, kelle nakatav elurõõm on heaks inspiratisooniks ning kelle teadmisi ja ennekõike isiklikke kogemusi tasub usaldada. Temale kuulub mind nii kõnetav mõte: "Kui te soovite minu 130ndat sünnipäeva koos minuga hea tervise juures tähistada, siis on viimane aeg endasse investeerima hakata." Meenusid meie ühised reisid Champagnesse ja Lõuna-Prantsumaale, kus mõnusate mullide kõrvale krõbistasime vahvaid vitamiine ja mineraale, mida Inga oma põhjatuna näivatest varudest meiega lahkesti jagas. Koos nõuannete ja heade näpunäidetega. Nüüd tean enne igat enda korraldatavat šampanjareisi soovitada kõigil reisisellidel alustada vähemalt magneesiumi tarbimist juba kuu aega enne ning kindlasti ka reisi ajal. Lisaks kehutan kõiki hommikuti jooma vähemasti klaasikese vett, millesse pigistatud poole eheda sidruni mahl. Esimese degustatsiooni ajaks on hape maitsemeeltes ammu taandunud ning hästi ärganud meel valmis avastama uusi toredaid maitseid. Üldse soovitan tarbida võimalikult palju vett. Seda kõikide mõnusate šampanjalonksude vahele ja peale. Sellest, millist vett armastab šampanja, kirjutan ühes järgmises loos kohe eraldi.
Vitamiin C on tugev antioksüdant, mis tugevdab immuunsüsteemi
ning mõjutab energiataset. Et see vitamiin püsib vereringes ainult mõned tunnid,
tasub seda võtta prolongeeritud kujul hommikul üks korralik doos, mis jaotub ladusasti kogu päeva peale vabanedes organismis pikkamisi. Kaltsium ja magneesium panustavad mõlemad luude ja hammaste
heaollu. Lisaks rahustab magneesium lihaseid ja närvisüsteemi, parandab ka und. Mõlemat tuleks võtta õhtul.[i] Aga need tegelased ei imendu korralikult ilma D-vitamiinita. Tundub nagu terve teadusharu ja võibolla ka pisut keeruline taibata, kui spetislisti nõu varnast võtta ei ole, aga alati saab ju uurida ja küsida. Isiklikust kogemusest tean, et magneesium on väga hea abimees öiste häirivate jalasurisemiste ja lausa -krambitamiste vastu, mis võivad tekkida peale pikki päevi Champagnes tuuseldamist ning loomulikult ka mõnusal määral šampanja tarbimist. Hei, see kõik on ju loomulik, kui olete juba Champagne's! Ent tegemist on keemilises mõttes siiski alkoholiga, mis viib kehast välja olulisi mineraale, mida tasub mõistlikul moel asendada. Selline soovitus lihtsalt iseenda kogemustest. Katsetatud edukalt, tõsi, ka märkimisväärsel arvul teiste reisiliste peal.
Huvitavad tulemused on saadud katsetes kalaõliga, mida minu lapsepõlves kujutati kui midagi ekstra vastikut. Paljud
inimesed tarbivad kalaõli, mis on tänapäeval pakendatud ka mõnusasti neelatavatesse kapslitesse, ajutegevuse parandamiseks, allergiliste reaktsioonide ja isegi astma ning depressiooni
leevendamiseks. Kalaõli mõjude üle, tõsi, debateeritakse. Jaapanlased on söötnud oma
uuringu tarbeks kahele grupile hiirtele rasvast toitu. Ühe grupi söögile oli
lisatud ka kalaõli. Selles grupis olnud hiired võtsid juurde vähem kui ilma
lisanditeta toitu söönud hiired. Teadlased märkasid, et kalaõli söönud hiired
kulutasid ka rohkem kilokaloreid.[ii] Vägev!
Hiirte peal on tehtud katseid aga ka šampanjaga ning tuvastatud selle soodsad mõjud ajutegevusele ning mälule. Readingi ülikooli biokeemik Jeremy Spencer uuris kihiseva joogi mõju hiirte peal, lisades nende sööki uuritaval perioodil iga päev šampanjat, misjärel tuli hiirtel läbida labürint. Katset korrati viie minuti pärast. Vaid pooltel hiirtest, kes šampanjat ei joonud, õnnestus korduskatsel labürindi lõppu peidetud maiuspala leida. Kui aga hiired olid tarvitanud šampanjat, tõusis edukus 70%-ni.
1991. aasta novembris konstateeris Bostoni Ülikooli meditsiiniekspert dr Curt Ellison avalikkuse ees esmakordselt ajaloos, et mõõdukas veinitarbimine on meditsiiniliselt tõestatud põhjus, miks prantslastel on poole vähem infarkte ja nad elavad kauem kui ameeriklased. Kuigi prantslased söövad väga kolesteroolirikkaid toite.[v] Tuntud ameerika veinilooja Robert Mondavi on aga muuhulgas öelnud: "Vein on vedel toit. Ta ei toida mitte ainult meie keha, vaid ka vaimu ja hinge. Ta teeb meid õnnelikuks. Tal on ergutav toime."[vi] Temale kuulub ka mõte, mille kohaselt vein on vedel toit, nautimisjook, mis teeb toidu maitsvamaks, kogu süsteem funktsioneerib paremini tänu veinile. Tuleb siinkohal rõhutada, et Mondavi on olnud seejuures alati mõõduka ning intelligentse veini tarbimise eeskõneleja.
Siinkohal tore mõte, mille olen kunagi üles kirjutanud ning mida mulle meeldib nii endale kui ka headele sõpradele aeg-ajalt, nii läbi huumoriprisma kui ka tõsimeeli meelde tuletada: „A day without champagne probably wouldn’t kill me ... but why to risk it?“.
Inga, kelle poole pöördusin aga toidulisanditest, seejuures neist, mida veinistki ei pruugi saada, rohkem teadasaamiseks ning vältimaks kilomeetritesse ulatuvaid erialakirjanduse ridu, on ise 1934. aastal professor Carl F. Rehnborg’i poolt välja töötatud looduslike toidulisandite Nutrilite kasutaja. Et tegemist on üle 80-aastase kogemusega ettevõttega, võib selle tooteid, usun, usaldada. Liiatigi on nad ise tegelemas nii taimede kasvatamise, tootmise arendamise kui ka kvaliteedi kontrollimisega. Meenutab vägagi šampanjalasi vahuveinide kuningriigi maakonnas, kelle pühendumine maale ja selle viljadele, veiniviljelusele üldisemalt ja selle traditsioonidest rangele kinnipidamisele, samas innovatsioonile ning klientide eelistuste, ka terviseteadlikkusega (aina vähem jääksuhkruid ja aina kuivemad šampanjad) arvestamine, ka võimalikult roheline jätkusuutlik tootmine (samuti tänapäevase tarbija jaoks oluline argument), on muljetavaldavad ja vägagi Rehnborg'i filosoofiale sarnased. Nii võiks Nutrilite šampanjasõbrale sobida juba loomu poolest. Kindlasti on ka muid ettevõtteid ja alternatiive, aga võimatu on keskenduda kõigile või isegi mitmele neist. Küll on tarbeks head ja läbiproovitud lahendused.
Siinkohal tore mõte, mille olen kunagi üles kirjutanud ning mida mulle meeldib nii endale kui ka headele sõpradele aeg-ajalt, nii läbi huumoriprisma kui ka tõsimeeli meelde tuletada: „A day without champagne probably wouldn’t kill me ... but why to risk it?“.
 |
| Foto: Internet. |
Inga, kelle poole pöördusin aga toidulisanditest, seejuures neist, mida veinistki ei pruugi saada, rohkem teadasaamiseks ning vältimaks kilomeetritesse ulatuvaid erialakirjanduse ridu, on ise 1934. aastal professor Carl F. Rehnborg’i poolt välja töötatud looduslike toidulisandite Nutrilite kasutaja. Et tegemist on üle 80-aastase kogemusega ettevõttega, võib selle tooteid, usun, usaldada. Liiatigi on nad ise tegelemas nii taimede kasvatamise, tootmise arendamise kui ka kvaliteedi kontrollimisega. Meenutab vägagi šampanjalasi vahuveinide kuningriigi maakonnas, kelle pühendumine maale ja selle viljadele, veiniviljelusele üldisemalt ja selle traditsioonidest rangele kinnipidamisele, samas innovatsioonile ning klientide eelistuste, ka terviseteadlikkusega (aina vähem jääksuhkruid ja aina kuivemad šampanjad) arvestamine, ka võimalikult roheline jätkusuutlik tootmine (samuti tänapäevase tarbija jaoks oluline argument), on muljetavaldavad ja vägagi Rehnborg'i filosoofiale sarnased. Nii võiks Nutrilite šampanjasõbrale sobida juba loomu poolest. Kindlasti on ka muid ettevõtteid ja alternatiive, aga võimatu on keskenduda kõigile või isegi mitmele neist. Küll on tarbeks head ja läbiproovitud lahendused.
"Mõistsin, et igapäevane toidulisandite tarbimine on möödapääsmatu ennetamaks võimalikke elustiilihaigusi (II tüübi diabeet, astma, allergaid, hüpertoonia, nahaekseemid jm). Ära ei tohi muidugi unustada, et toidulisandite ja vitamiinide igapäevasel tarbimisel on ennetav, mitte raviv toime, sellega tegeleb ikka kliiniline meditsiin. Aga see ju ongi see, millest räägime - investeering tulevikku, et mitte oma tervist pandiks panna ja suuremaid kulusid kanda," ütleb Inga ise ning rõhutab, et milliseid tooteid valida, sõltub ka rahakotist, aga ennekõike teadlikkusest. Ning siingi joonistub minu jaoks välja paralleel mulle nii meeldiva mullimaailmaga. Muidugi võib poeriiulilt haarata 4-5 eurot maksva mullijoogi, millesse gaas on sisse pumbatud nagu rattakummi rõhk ning mille suhkrusisaldus on hammastelegi arusaadavalt kõrge ning hommikud seepeale segased (mida rohkem suhkruid, seda raskem on hommikul ärgata!). Enesest hooliv tarbija teeb valiku pigem 30-40 eurot maksva šampanja kasuks, mida sama raha eest saab küll proportsionaalselt vähem, kuid mille tarbimisel ei ole vaja tunda häbi hommikul enesega peeglis kohtudes. Sama jutt ka vitamiinide kohta, mille puhul mistahes odav käsimüügipill on kindlasti parem kui mitte midagi, kuid terviseteadlik tarbija vaatab ja uurib pisut enam ka ettevõtte kohta toidulisandite taga. Pigem vähem aga kvaliteetset, enesest hoolivat, peaks siinkohal olema suurte tähtedega kantud iga enda tervisest lugupidava inimese lipukirjale. Šampanjasõbra tarkuses ja sügavama perspektiiviga pildi nägemise võimes pole õnneks põhjust kahelda.
 |
| Carl Rehnborg teostamas NUTRILITE' kvaliteedikontrolli. Kui käia ringi šampanjamajades, võib üsna sarnast pilti näha ka seal, kui veinimeister teostab kontrolli oma loomingu üle. Foto: Pinterest. |
Minu enese toidusedelis võtsid kohad sisse taimseid baasvitamiinid koos kalaõli ja immuunsust tugevdava C-vitamiini, tsingi ning D-vitamiiniga. No ja õhtuti ikka see jalgade surisemise vastane ning mõnusat uinumist soodustav magneesium, mis võiks šampanjasõbra menüüsse kuuluda sama kindlasti nagu pokaalike päris ehtsat prantsuse šampanjat. Mõõdukates kogustes, ka teaduslikult tõestatuna nagu juba teame, kasulik tõesti ka tervisele! Meenutan siinkohal suurima rõõmuga hiigla armsat vanadaami, kes tähistas möödunud sügisel (2019) oma 108ndat sünnipäeva pidades oma pikaealisuse saladuseks just pokaalikest šampanjat päevas. Daam vallutas rahvusvahelise meedia nädalateks ning teda õnnitlesid tuhanded inimesed üle terve planeedi Maa.[vii] Tulles aga tagasi vitamiinide juurde, võib igaüks teha lähemat tutvust ka minu valikutega, seda: www.nutrilite.com. Minu esimesed investeeringud endasse on tehtud ning mina õnnitlen siinkohal iseend! Santé!
[i] Vt ka
Vaata, kuidas ja millal toidulisandeid võtta. Postimees, Tervis, 16.10.2015.
Arvutivõrgus:
tervis.postimees.ee/3364835/vaata-kuidas-ja-millal-toidulisandeid-votta
(20.04.2020).
[ii] Populaarne toidulisand võib aidata kaalu alandada. Postimees, Tervis, 25.12.2015.
Lugu põhineb ajakirjas Sientific Reports avaldatud materjalidel. Arvutivõrgus:
tervis.postimees.ee/3444587/populaarne-toidulisand-voib-aidata-kaalu-alandada
(20.04.2020).
[iii] Soovid mäluprobleeme ennetada? Joo kolm klaasi šampanjat nädalas! Õhtuleht, Tervis, 9.06.2015. Aruvtivõrgus: tervis.ohtuleht.ee/soovid-maluprobleeme-ennetada-joo-kolm-klaasi-shampanjat-nadalas (21.04.2020)
[iv] Ibid.
[v] Berlin Meeder. Vein - aegumatu armastus. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 35-36.
[vi] Ibid., lk 36.
[vii] Vt selle kohta ainuüksi üht artiklit arvutivõrgus: https://metro.co.uk/2019/10/23/secret-long-life-champagne-says-woman-celebrating-108th-birthday-10969993/ (22.04.2020)
[v] Berlin Meeder. Vein - aegumatu armastus. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 35-36.
[vi] Ibid., lk 36.
[vii] Vt selle kohta ainuüksi üht artiklit arvutivõrgus: https://metro.co.uk/2019/10/23/secret-long-life-champagne-says-woman-celebrating-108th-birthday-10969993/ (22.04.2020)
Kommentaarid
Postita kommentaar