MILLIST VETT ARMASTAB ŠAMPANJA?
Veel enne, kui vastata küsimusele millist vett armastab šampanja, mis on üks paganama huvitav teema, oleme ausad, väikene sissejuhatus teemasse üldisemalt ning šampnjadieeditajatele kohaselt ikka tervise edendamise ja enese mõnusa poputamise vaatenurgast. Sest vesi, see on tervis ja ka elustiil, mida teadlik tarbija tunneb ka ivakese põhjalikumalt.
Veejoomisest on saanud tänapäeval tavapärane rutiin. Terviseajakirjad propageerivad veejoomist ning erinevad portaalid arvutavad inimese vanust, pikkust ja kaalu arvestades kiiresti välja igaühe soovitusliku veekoguse päevas ehk niinimetatud päevanormi. Enam ei suhtu keegi ka restoranis vee joomisesse mõttega „Küll kodus saab vett juua, mis ma siin ikka ja pealegi raha eest“. Vastupidi, vesi on, olgu pudeli- või üha enam populaarsena kannu- ehk kraaniveena, tihti esimene, mida tellitakse. Ja õige on, sest lisaks vee tarbimise kasulikkusele ja oma soovitusliku päevanormi jälgimisele on Eestis populaarsel kampaanial „Kui võtad, võta vett vahele!“ sügavam sisu kui veetootjate propaganda. Liiatigi on selle kampaania ellukutsujaks Alkoholootjate ja maaletoojate liit, mitte veefirmad. Et vältida hommikust väsimust ning ebamugavustunnet, viimast ka juba õhtul, on mõistlik tarbida vähemalt sama suur kogus vett kui tarbite alkoholi, sealhulgas šampanjat ning lahjat alkoholi. Need mõtted kokku on juba väga hea stardipositsioon teadlikumaks suhtumiseks.
Veejoomisest on saanud tänapäeval tavapärane rutiin. Terviseajakirjad propageerivad veejoomist ning erinevad portaalid arvutavad inimese vanust, pikkust ja kaalu arvestades kiiresti välja igaühe soovitusliku veekoguse päevas ehk niinimetatud päevanormi. Enam ei suhtu keegi ka restoranis vee joomisesse mõttega „Küll kodus saab vett juua, mis ma siin ikka ja pealegi raha eest“. Vastupidi, vesi on, olgu pudeli- või üha enam populaarsena kannu- ehk kraaniveena, tihti esimene, mida tellitakse. Ja õige on, sest lisaks vee tarbimise kasulikkusele ja oma soovitusliku päevanormi jälgimisele on Eestis populaarsel kampaanial „Kui võtad, võta vett vahele!“ sügavam sisu kui veetootjate propaganda. Liiatigi on selle kampaania ellukutsujaks Alkoholootjate ja maaletoojate liit, mitte veefirmad. Et vältida hommikust väsimust ning ebamugavustunnet, viimast ka juba õhtul, on mõistlik tarbida vähemalt sama suur kogus vett kui tarbite alkoholi, sealhulgas šampanjat ning lahjat alkoholi. Need mõtted kokku on juba väga hea stardipositsioon teadlikumaks suhtumiseks.
Täiskasvanud inimene koosneb ligi 70% veest. Uskumatu, aga nii see on. Inimese veri koosneb umbes täpselt 83%
ulatuses veest. Kõige vähem esineb vett luudes ja rasvkoes (kuni 30%) ning
kõige rohkem, üllatus-üllatus, ajus. Inimene peaks enese parima heaolu
tagamiseks tarbima vett päevas suhtega 40ml/kg kohta ehk kui inimese kehakaal
on näiteks 75kg, on hea juua päevas 3 liitrit vett. See on päris korralik kogus ja paneb mõtlema muuhulgas sellele, et kas see ei ole mitte liiga suur koormus organismile. Kui tarbida vett vähe, on
tulemuseks kehvveresus, närvi- ja seedehäired ning ka vähene verehulk. Kui
tarbida vett aga liiga palju, ja seegi on ülisuures terviseteadlikkuse tuhinas
võimalik, on tulemuseks liigne higistamine, peavalu, üldine nõrkus,
südame-veresoonkonna ja neerude ülekoormus ning võimalikud muud tervisehädad.
Optimaalne sobiv kogus on üldreeglina alati parim valik! „Save Water, drink
Champagne!“ on vahva loosung, mis tõstab tuju ja ennustab vahvaid elamusi, ent nii vett kui alkoholi tuleb tarbida alati mõõdukalt ning enese organismi eripärasid ja konkreetset seisukorda arvestades ikka mõõdukalt ja
mõistusega.
Teada on, et alkohol suurendab uriini eritumist ning põhjustab vedelikukaotust. Alkohol kulutab ka organismi vitamiini- ja mineraalivarusid, samuti langetab see veresuhkru taset. Nii on igati mõistlik, suisa tarvilik, juua alkoholi tarbimisel vahele vett. Tegelikult on nii, et inimene tunneb janu viivitusega, mistõttu tuleks juua vett ennetavalt. Kui janu on käes, on veevajadus läinud nii suureks, et keha annab juba häiret. Sestap, vee tellimine ning ka tarbimine esimesena, kui istute restoranilaua taha, aga ka kodus enne peolauda istumist või kohe peo alguses, on tark mõte. Sama kindlasti ka šampanjareisil olles. Enne iga šampanjamaja külastust, samuti enne õhtust toredat pikemat istumist ja uute huvitavate šampanjade degusteerimist, mis on igati teretulnud, kui juba olete hunnitus Champagne's, olge armsad, tehke endale üks tore veepaus. Kerge tankimine, nii öelda. Ka enne magamaminekut on nutikas juua vähemasti klaas vett. Jah, hommikul võivad silmaümbruses vastu vaadata kerged tursed, aga mitte alati ja mitte ilmtingimata veest (mitte ilmtingimata ka alkoholist, muide), aga nende alandamiseks teab iga vilunud šampnjasõber, nii daam kui härra, mõnd nippi, mida vajadusel ka sõpradega jadaga.
Kui aga juba jutuks läks, siis vanaemade tarkus on asetada tursete puhul silmade alla ja ka silmade peale kergelt jahutatud supilusikad (need võiks, kui teate, et läheb vaja, juba eelmisel õhtul külmkappi ootele asetada). Abi pidavat olema ka kuldsõrmusega silmaümbruse kergest hõõrumisest. Kiiret abi on tõestatult ka kergete kurgiviilude paariks minutiks silmile asetamisest. Kui kurki pole käepärast, aitavad ka toore kartuli viilud. Nii kurki kui kartuliviile tuleks silmadel hoida umbes 10 minutit. Kindlasti on abi spetsiaalsetest silmakreemidest, mida leiab nii ilupoodisest kui ka apteegist, seejuures eraldi meestele. Ja need, muide, on paganama efektiivsed ja tihti eelistan ise just meestele mõeldud tooteid.
Kõige lihtsam viis on aga puhas külm vesi ise – kasta puhas rätt jääkülma vette, eemalda liigne niiskus ning aseta rätt paariks minutiks silmadele. Eeskätt jahedus on see, mis teeb oma töö. Igal juhul on aga väike turse etem, kui ebamugavus- ja väsimustunne, mis vaatamata isegi justkui piisavatele unetundidele tuju uut päeva vastu võttes mõruks teevad.
Aga veest, ja mitte üksnes silmade ümber, edasi. Kõige paremini kustutab janu mineraalvesi, eriti vees lahustunud mineraalsoolad ja mikroained. Need imenduvad kiiresti ning rikastavad kudesid eluks vajalike mineraalainetega. Lume- ja jäävees, mida saab nutikalt nautida talvel, on aga palju ioniseeritud kaltsiumi, mis on organismile ülikasulik. Tervislik vesi on leeliseline, sest neutraliseerib mao happesust.
Maailmas on umbes 1800 veebrändi, millest parimad tulevad spetsialistide hinnangul Prantsusmaalt, Rootsist, Norrast, Itaaliast, Šotimaalt, Inglismaalt, Kanadast, USA-st, Fidžilt, Uus-Meremaalt, Šveitsist ja Jaapanist. Ka Eestis on mitmeid ettevõtteid, mis meile hea kohaliku vee lauale toovad. Ja kui mõtelda sellele, et toitumisteadlased soovitavad tarbida seda, mis kasvatatud mitte palju kaugemal kui 100km inimese elukohast, siis ilmselgelt kehtib see ka vee kohta ehk loomuomane on meile tarvitada eestimaist vett. Loomulikult on ja jäävad ka niinimetatud veeklassikud. Neid tasub teada eeskätt väljas ja välismaal ringi käies.
Millist vett eelistada, ei ole aga mitte ainult meeldivuse või maitse küsimus. Veidike teadmust ja häid kogemusi on siingi abiks. Ning tasub teada sedagi, et lisaks veinisommeljeedele on olemas ka veesommeljeed, kes aitavad, eriti niinimetatud tärniga restoranides, teha nii kokal kui kundedel parimaid valikuid. Maailma esimeseks veesommeljeeks on Rootsi päritolu Filip Wretman (töötas veesommeljeena New-Yorgi hotellis Ritz-Carlton aastatel 2001-2002, mis on tuntud klientide erilise poputamise poolest; tänasel päeval tegutseb omanimelise kinnisvaraagentuuri juhtimisega Prantuse Rivieras, kus on veetnud suurema osa oma elust). Tänapäeval on veesommeljeed koondunud ka oma erialaorganisatsioonideks (näiteks aastast 2011 tegutsev sakslaste asutatud Water Sommelier Union, jt). Kahjuks ei ole Eestis veel ühtegi veesommeljeed, aga usun, et seegi aeg tuleb, sest inimeste terviseteadlikkus ning nõudlikkus kõige selle vastu, mis puudutab toitu ja jooki, aina suureneb.
Millist vett aga armastab šampanja?
See on tegelikult väga huvitav ja ka intrigeeriv küsimus, sest vahuveinide kuninga šampanja maitse on küllalkti kapriisne ning temale ehk temaga ei sobi mitte kõik veed. Tegelikult on nii, et iga kihiseva vahuveni puhul tuleks arvestada erineva veega. Ja seda seepärast, et süsihappegaasi, pH ja mineraalide kogus vees ning vee temperatuur tekitavad suus teatud tundeefekti ehk niinimetatud suutunde ning see on veini ja vee sobitamisel peamine kriteerium.
Neutraalne rahulik vesi sobib hästi kergema ja delikaatsema maitsega alkohoolsete jookide kaaslaseks. Karboniseeritud ehk mulliveed sobivad hästi tugevamate maitsete ja tekstuuridega, sest selline vesi aitab lahustada tugevama joogi maitseid ja tänu sellele jääb järelmaitse puhas. Kui söögi kõrvale pakutakse juba süsihappegaasiga jooke (nt prosecco või elegantsem vahuvein), on parem nautida vett, milles ei ole süsihappegaasi.
Väike kokkuvõtlik spikker siinkohal:
Mulliga vein + mullita vesi = üldine reegel·
Prosecco või muu lihtsam vahuvein – mullita vesi·
Lihtne cava, lihtne muu kvaliteetvahuvein – võib olla ka mulliga vesi·
Šampanja, ka kõrgema kvaliteediastmega cava või muud traditsioonilisel meetodil valmistatud vanemad ja komplekssemad kvaliteetvahuveinid – mullita vesi!
Kui eelistate tarbida kannu- ehk kraanivett, õnnelikul puhul ka oma kaevu kaevuvett, on oluline, et sellel puuduks kõrvalmaitse ja vesi oleks hea kvaliteediga.
Oluline on ka vee serveerimistemperatuur. Tihti serveeritakse vesi liiga külmalt. Trendikas tundub jääkuubikute lisamine joogiveele, lisandiks sidruni- või laimilõik. Külm vesi aga halvab maitsetunnetuse mõneks ajaks ning veinist, sealhulgas meie lemmikust vahuveinist šampanjast, oodatav nauding jääb saamata. Kõige parem on toidu ja joogi kõrvale serveerida kergelt jahutatud vett. Et asi selgem oleks, siis siingi lihtne spikker:
Still – (ilma mullideta, ka plain, plat, nt Evian, Vittel) – 12°C·
Kihisev – (imetillukesed aimatavad mullid, õrnalt kihisev, nt Voss) – 13°C·
Kerge – (kerged väikesed mullid, nt minu enese lemmik Ramlösa, v.a šampanjaga) – 14°C· Klassikaline – (keskmise suurusega mullid, nt San Pellegrino, Appolinaris) – 16°C·
Tugev – (ka bold, suured, jõulised, intensiivsed mullid, nt Perrier) – 17°C
Mida tuleks üldiselt vältida, eeskätt šampanjade kõrval, mis on aromaatsed ning maitselt ise maitseküllased, on vee maitsestamine. Kui joote lihtsalt vett, olgu suvel janu kustuseks, on vee maitsestamine kurgiviilude, sidruni, pohlamarjade või muuga, mis enesele meeldib, väga teretulnud, kuid toidu ja alkoholi kõrvale mitte. Lihtne, maitsestamata, kas mullita või teatud juhtudel kerge mulliga vesi, serveerituna õigel temperatuuril, on kõige parem valik. Sellest, milliseid klaase vee serveerimiseks kasutada, ja uskuge, see ei ole üldse väheoluline, me siinkohal ei räägi, aga tasub uurida, kui soovite endale teha pai ning hoolite ka külalistest kellele parimaid elamusi pakkuda kindlasti soovite.
Loodan, et neist mõtetest oli abi ja kasu. Tundus olevat loogiline jätk šampanjadieedi kui mõnusa elufilosoofia esimesele postulaadile - parim investeering on investeerimine iseendasse - ning selle vaikselt kerima hakkavasse teemaarendusse - vaid parim toit ja jook on piisavalt hea maailma ägedaima brändi, SINU ENDA, ehitamisel ja tulemuste nautimisel. Loodan ja usun, et juba järgmise maailma parima vahuveini pudeli avamisel popsatab korgike ka pudelilt veelt või olete õnnelikus olukorras, et nautida oma isikliku kaevu vee säravat puhtust ja võlu. Igal juhul edu ja ikka rõõmsasti Santé!
 |
| Foto: Champagne CARBON official. |
Teada on, et alkohol suurendab uriini eritumist ning põhjustab vedelikukaotust. Alkohol kulutab ka organismi vitamiini- ja mineraalivarusid, samuti langetab see veresuhkru taset. Nii on igati mõistlik, suisa tarvilik, juua alkoholi tarbimisel vahele vett. Tegelikult on nii, et inimene tunneb janu viivitusega, mistõttu tuleks juua vett ennetavalt. Kui janu on käes, on veevajadus läinud nii suureks, et keha annab juba häiret. Sestap, vee tellimine ning ka tarbimine esimesena, kui istute restoranilaua taha, aga ka kodus enne peolauda istumist või kohe peo alguses, on tark mõte. Sama kindlasti ka šampanjareisil olles. Enne iga šampanjamaja külastust, samuti enne õhtust toredat pikemat istumist ja uute huvitavate šampanjade degusteerimist, mis on igati teretulnud, kui juba olete hunnitus Champagne's, olge armsad, tehke endale üks tore veepaus. Kerge tankimine, nii öelda. Ka enne magamaminekut on nutikas juua vähemasti klaas vett. Jah, hommikul võivad silmaümbruses vastu vaadata kerged tursed, aga mitte alati ja mitte ilmtingimata veest (mitte ilmtingimata ka alkoholist, muide), aga nende alandamiseks teab iga vilunud šampnjasõber, nii daam kui härra, mõnd nippi, mida vajadusel ka sõpradega jadaga.
Kui aga juba jutuks läks, siis vanaemade tarkus on asetada tursete puhul silmade alla ja ka silmade peale kergelt jahutatud supilusikad (need võiks, kui teate, et läheb vaja, juba eelmisel õhtul külmkappi ootele asetada). Abi pidavat olema ka kuldsõrmusega silmaümbruse kergest hõõrumisest. Kiiret abi on tõestatult ka kergete kurgiviilude paariks minutiks silmile asetamisest. Kui kurki pole käepärast, aitavad ka toore kartuli viilud. Nii kurki kui kartuliviile tuleks silmadel hoida umbes 10 minutit. Kindlasti on abi spetsiaalsetest silmakreemidest, mida leiab nii ilupoodisest kui ka apteegist, seejuures eraldi meestele. Ja need, muide, on paganama efektiivsed ja tihti eelistan ise just meestele mõeldud tooteid.
Kõige lihtsam viis on aga puhas külm vesi ise – kasta puhas rätt jääkülma vette, eemalda liigne niiskus ning aseta rätt paariks minutiks silmadele. Eeskätt jahedus on see, mis teeb oma töö. Igal juhul on aga väike turse etem, kui ebamugavus- ja väsimustunne, mis vaatamata isegi justkui piisavatele unetundidele tuju uut päeva vastu võttes mõruks teevad.
Aga veest, ja mitte üksnes silmade ümber, edasi. Kõige paremini kustutab janu mineraalvesi, eriti vees lahustunud mineraalsoolad ja mikroained. Need imenduvad kiiresti ning rikastavad kudesid eluks vajalike mineraalainetega. Lume- ja jäävees, mida saab nutikalt nautida talvel, on aga palju ioniseeritud kaltsiumi, mis on organismile ülikasulik. Tervislik vesi on leeliseline, sest neutraliseerib mao happesust.
Maailmas on umbes 1800 veebrändi, millest parimad tulevad spetsialistide hinnangul Prantsusmaalt, Rootsist, Norrast, Itaaliast, Šotimaalt, Inglismaalt, Kanadast, USA-st, Fidžilt, Uus-Meremaalt, Šveitsist ja Jaapanist. Ka Eestis on mitmeid ettevõtteid, mis meile hea kohaliku vee lauale toovad. Ja kui mõtelda sellele, et toitumisteadlased soovitavad tarbida seda, mis kasvatatud mitte palju kaugemal kui 100km inimese elukohast, siis ilmselgelt kehtib see ka vee kohta ehk loomuomane on meile tarvitada eestimaist vett. Loomulikult on ja jäävad ka niinimetatud veeklassikud. Neid tasub teada eeskätt väljas ja välismaal ringi käies.
Millist vett eelistada, ei ole aga mitte ainult meeldivuse või maitse küsimus. Veidike teadmust ja häid kogemusi on siingi abiks. Ning tasub teada sedagi, et lisaks veinisommeljeedele on olemas ka veesommeljeed, kes aitavad, eriti niinimetatud tärniga restoranides, teha nii kokal kui kundedel parimaid valikuid. Maailma esimeseks veesommeljeeks on Rootsi päritolu Filip Wretman (töötas veesommeljeena New-Yorgi hotellis Ritz-Carlton aastatel 2001-2002, mis on tuntud klientide erilise poputamise poolest; tänasel päeval tegutseb omanimelise kinnisvaraagentuuri juhtimisega Prantuse Rivieras, kus on veetnud suurema osa oma elust). Tänapäeval on veesommeljeed koondunud ka oma erialaorganisatsioonideks (näiteks aastast 2011 tegutsev sakslaste asutatud Water Sommelier Union, jt). Kahjuks ei ole Eestis veel ühtegi veesommeljeed, aga usun, et seegi aeg tuleb, sest inimeste terviseteadlikkus ning nõudlikkus kõige selle vastu, mis puudutab toitu ja jooki, aina suureneb.
Millist vett aga armastab šampanja?
See on tegelikult väga huvitav ja ka intrigeeriv küsimus, sest vahuveinide kuninga šampanja maitse on küllalkti kapriisne ning temale ehk temaga ei sobi mitte kõik veed. Tegelikult on nii, et iga kihiseva vahuveni puhul tuleks arvestada erineva veega. Ja seda seepärast, et süsihappegaasi, pH ja mineraalide kogus vees ning vee temperatuur tekitavad suus teatud tundeefekti ehk niinimetatud suutunde ning see on veini ja vee sobitamisel peamine kriteerium.
Neutraalne rahulik vesi sobib hästi kergema ja delikaatsema maitsega alkohoolsete jookide kaaslaseks. Karboniseeritud ehk mulliveed sobivad hästi tugevamate maitsete ja tekstuuridega, sest selline vesi aitab lahustada tugevama joogi maitseid ja tänu sellele jääb järelmaitse puhas. Kui söögi kõrvale pakutakse juba süsihappegaasiga jooke (nt prosecco või elegantsem vahuvein), on parem nautida vett, milles ei ole süsihappegaasi.
Väike kokkuvõtlik spikker siinkohal:
Mulliga vein + mullita vesi = üldine reegel·
Prosecco või muu lihtsam vahuvein – mullita vesi·
Lihtne cava, lihtne muu kvaliteetvahuvein – võib olla ka mulliga vesi·
Šampanja, ka kõrgema kvaliteediastmega cava või muud traditsioonilisel meetodil valmistatud vanemad ja komplekssemad kvaliteetvahuveinid – mullita vesi!
Kui eelistate tarbida kannu- ehk kraanivett, õnnelikul puhul ka oma kaevu kaevuvett, on oluline, et sellel puuduks kõrvalmaitse ja vesi oleks hea kvaliteediga.
Oluline on ka vee serveerimistemperatuur. Tihti serveeritakse vesi liiga külmalt. Trendikas tundub jääkuubikute lisamine joogiveele, lisandiks sidruni- või laimilõik. Külm vesi aga halvab maitsetunnetuse mõneks ajaks ning veinist, sealhulgas meie lemmikust vahuveinist šampanjast, oodatav nauding jääb saamata. Kõige parem on toidu ja joogi kõrvale serveerida kergelt jahutatud vett. Et asi selgem oleks, siis siingi lihtne spikker:
Still – (ilma mullideta, ka plain, plat, nt Evian, Vittel) – 12°C·
Kihisev – (imetillukesed aimatavad mullid, õrnalt kihisev, nt Voss) – 13°C·
Kerge – (kerged väikesed mullid, nt minu enese lemmik Ramlösa, v.a šampanjaga) – 14°C· Klassikaline – (keskmise suurusega mullid, nt San Pellegrino, Appolinaris) – 16°C·
Tugev – (ka bold, suured, jõulised, intensiivsed mullid, nt Perrier) – 17°C
Mida tuleks üldiselt vältida, eeskätt šampanjade kõrval, mis on aromaatsed ning maitselt ise maitseküllased, on vee maitsestamine. Kui joote lihtsalt vett, olgu suvel janu kustuseks, on vee maitsestamine kurgiviilude, sidruni, pohlamarjade või muuga, mis enesele meeldib, väga teretulnud, kuid toidu ja alkoholi kõrvale mitte. Lihtne, maitsestamata, kas mullita või teatud juhtudel kerge mulliga vesi, serveerituna õigel temperatuuril, on kõige parem valik. Sellest, milliseid klaase vee serveerimiseks kasutada, ja uskuge, see ei ole üldse väheoluline, me siinkohal ei räägi, aga tasub uurida, kui soovite endale teha pai ning hoolite ka külalistest kellele parimaid elamusi pakkuda kindlasti soovite.
Loodan, et neist mõtetest oli abi ja kasu. Tundus olevat loogiline jätk šampanjadieedi kui mõnusa elufilosoofia esimesele postulaadile - parim investeering on investeerimine iseendasse - ning selle vaikselt kerima hakkavasse teemaarendusse - vaid parim toit ja jook on piisavalt hea maailma ägedaima brändi, SINU ENDA, ehitamisel ja tulemuste nautimisel. Loodan ja usun, et juba järgmise maailma parima vahuveini pudeli avamisel popsatab korgike ka pudelilt veelt või olete õnnelikus olukorras, et nautida oma isikliku kaevu vee säravat puhtust ja võlu. Igal juhul edu ja ikka rõõmsasti Santé!
Kasutatud allikad: Juunior-sommeljee kursus. I osa. Eesti Sommeljeede Erakooli jaotusmaterjal 2018-2019; Kristjan Markii. Kampaania „Kui võtad, võta vett vahele!“: Missugust
vett juua toidu ja alkoholi vahele/kõrvale?. Delfi, Oma Maitse, 14.03.2017.
Arvutivõrgus: http://omamaitse.delfi.ee/toidutrendid/kampaania-kui-votad-vota-vett-vahele-missugust-vett-juua-toidu-ja-alkoholi-vahelekorvale?id=77537402 (29.10.2018);
Pohmell. Alkoinfo.ee. Arvutivõrgus: http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/pohmell/(29.10.2019);
Miks peab alkoholi tarbides vahepeal vett jooma? Anne&Stiil, 01.10.2017.
Arvutivõrgus: http://annestiil.delfi.ee/tervis/miks-peab-alkoholi-tarbides-vahepeal-vett-jooma?id)=82325534(29.10.2018); Water Sommelier Union. Arvutivõrgus: https://www.watersommelier-union.com/the-association/(29.10.2018); isiklikud ülestähendused vee meistriklassist Joogifestivalil 11.12.2019, mille viis läib Alice Bongiorni, ALMA-AIS master sommelier and ALMA ambassador.
Kommentaarid
Postita kommentaar